Tänapäeva tööandjad kurdavad üha sagedamini, et noortel napib valmisolekut järjepidevaks tööks ja pikaajaliseks pingutuseks. Soovitakse, et töö oleks kohe meeldiv ja tulemus kiiresti käes. Tegelikkuses tähendab aga iga väärtust loov tegevus sageli just vastupidist – pidevat õppimist, eksimist, pettumist ja uuesti proovimist.
Seda põlvkondlikku muret püüab oma töös leevendada möödunud aastal aasta ettevõtlusõpetaja tiitli pälvinud Maarja Kikas, kelle sõnul vajavad noored rohkem elulähedasi, pikemaajalisi ja vastutust nõudvaid kogemusi, mis aitaksid kasvatada püsivust ja vastupidavust. Ta usub, et lahendus peitub ettevõtlikkuspädevuse teadlikus ja järjepidevas arendamises – võimalusel juba algklassidest alates.
Ettevõtlikkus kui mõtteviis, mitte pelgalt oskus
“Ettevõtlikkus ei hõlma endas pelgalt eluks vajalikke teadmisi ja oskusi – see on palju laiem mõtteviis. Kõige keerulisem ja ajamahukam osa sellest on hoiakute kujundamine,” märgib Kikas. Tema sõnul saab teadmisi ja oskusi omandada kiiresti, kuid hoiakud – näiteks harjumus pingutada ka siis, kui asi ei paku kohest naudingut – kujunevad väga pika aja jooksul.
Just siin tekibki sageli vastuolu tänapäeva noorte ootuste ja tegeliku töömaailma vahel. Koolis on õppetöö sageli üles ehitatud lühikestele tsüklitele – mõne õppetunniga omandatakse uus teema, järgneb teadmiste kontroll ja juba liigutakse edasi. Nii harjuvad Kikase sõnul noored ootama ülesandeid, mis on huvitavad ja mille lahendamine läheb kiiresti.
Töökeskkonnas tuleb aga silmitsi seista ka mitmete vähem meeldivate ülesannetega, mis eeldavad pikaajalist ja järjepidevat tegutsemist. “Ei ole võimalik valida ainult toredaid töökohustusi ja meeldivaid kolleege. Ka tüütu aruandlus tuleb ära teha, võtta vastu raskeid otsuseid, ületada alatasa üleskerkivaid probleeme ja lahendada erimeelsusi,” selgitab ta.
Edu ei sünni üleöö
Hoiakute kujundamise tõhusa õppemeetodina toob Kikas esile Junior Achievement Eesti Õpilasfirma programmi, mille käigus noored loovad oma ettevõtte päriseluliste reeglite järgi. “Õpilasfirma loomine nõuab vastutustunnet ja koostööoskusi. Ei piisa üksnes loovast äriideest – tuleb ka planeerida, eelarvestada, turundada, müüa, ikka ja jälle oma tegevust analüüsida ja vajadusel kogu suund ümber mõelda ning otsast alustada,” selgitab ta.
Koostöö ja läbimõeldud tööjaotus aitavad Kikase sõnul saavutada paremaid tulemus. Samuti õpetab pidev tagasiside, et edu ei tule üleöö – pingutamine ja järjepidevus on edu aluseks.
Ettevõtlusõppe mõju ulatub klassiruumist kaugemale
Paljudes koolides on ettevõtlusõpe käsitletud valikainena, kuid Kikase sõnul ulatub selle mõju palju kaugemale. “Õpilased, kes on kord ettevõtte loonud ja seda vedanud, mõistavad paremini, kuidas raha, vastutus ja koostöö tegelikus elus toimivad,” tõdeb ta.
Hea näitena toob ta Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi, kus ettevõtlusõpe on süsteemselt üles ehitatud. Majandusõpe, ettevõtlusõpe ning mini- ja Õpilasfirmade tegemise võimalus moodustavad terviku, mis toetab nii teoreetilist kui praktilist õppimist. “Just praktiline tegutsemine aitab noortel oma väärtust tunnetada – et nad suudavad päriselt midagi ära teha ja nende tegudel on tähendus,” selgitab ta.
Eesti noorte tugevus on praktiline ellusuhtumine
Võrreldes mitmete teiste riikidega, paistavad Eesti noored Kikase sõnul silma väga praktiliste ja vajaduspõhiste toodetega. Kui mujal jäädakse sageli ideede ja prototüüpide tasemele, siis Eesti noored tahavad oma tooteid ka reaalselt turule tuua ja müüa. “See on meie tugevus – meie noored on valmis vastutust võtma, kui me anname neile selleks võimaluse ja vahendid,” nendib ta.
Näiteks toob ta 2024. aasta Eesti parima Õpilasfirma Nullivanni, mille algatanud noored ehitasid ise IBC-konteineritest külma hoidva jäävanni ning tõid selle edukalt turule. 2023. aasta parim Õpilasfirma Milspray jõudis aga lausa Õpilasfirmade seas ajalukku, sõlmides lepingu MTÜ Slava Ukrainiga, mille raames saadeti nende toodetud militaarspreivärve otse sõjatandrile Ukraina eriväelastele. Tänavu pälvis tiitli Õpilasfirma Blouit, kelle arendatud keskkonnasõbralikud ja söödavad tordiküünlad on Kikase sõnul ühest küljest ainulaadsed ja teisalt ka praktilised.
Kuigi tihti kõlab väide, et noored on hukas ja neil puudub püsivus, näeb Kikas probleemi pigem selles, et me ei paku neile piisavalt võimalusi päriselu vastutuse kogemiseks. “Ettevõtlikkuspädevus ei tähenda pelgalt firmade loomist, vaid ka oskust tulla toime elu keeruliste külgedega. Seetõttu tulebki ettevõtlikkust arendada juba maast madalast – et pingutamine ei tunduks mõttetu, vaid loomulik osa elust,” tõdeb ta.