Tänases ebakindlas maailmas räägitakse üha enam kriisidest, valmisolekust ja turvalisusest. Noored ei jää neis aruteludes kõrvale – nad mitte ainult ei mõtle kaasa, vaid pakuvad ka elulisi lahendusi. Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi ja Pirita Majandusgümnaasiumi ettevõtlusõpetaja Marko Krusberg tõdeb, et paljud noored leiavad oma esimese äriidee just riigikaitsest ja kriisiolukordadest inspireerituna ning on valmis ühiskonda panustama, kuid vajavad sellel teekonnal siiski rohkem tuge ja märkamist.
Väide, et noored elavad justkui oma suletud infoväljas ning on kaugenenud ühiskonnas toimuvast, ei vasta tõele. Vastupidi, nad tunnetavad ühiskonna kitsaskohti, soovivad nii mõtete kui tegudega panustada ning loovad sealjuures ka väga praktilisi lahendusi – alates tulesüütamispulkadest ja ellujäämiskomplektidest kuni toidupakettide ja kaitseväelastele mõeldud õlapehmendusteni.
Näiteks 2023. aasta Eesti parim Õpilasfirma MilSpray sündis militaarlaagris, kus firma tegevjuht märkas, kui aeganõudev on näo maskeerimine tuubivärvidega. Lahendusena loodi spreivärv, mis osutus niivõrd edukaks, et õpilasfirma sõlmis 50 000 euro suuruse lepingu MTÜ Slava Ukrainiga ning 8000 toodet saadeti otse sõjatandrile Ukraina eriväelastele.
Selliseid näiteid tuleb järjest juurde. Tänavu oli mul endal võimalus juhendada Õpilasfirmat Mollis&Fortis, kelle idee sündis Kaitsetööstuse ja Junior Achievement Eesti korraldatud kaitsehäkatonil. Noored lõid seljakotirihmade pehmendused, mida kasutavad nüüd ka Kodutütred ja Noorkotkad. Mida aga teha, et need ideed ei jääks üksikuteks sähvatusteks ning leiaksid laiema kandepinna?
Hakkame noori rohkem usaldama
Esimene lahendus peituks selles, et noorte algatustele paneksid õla alla ka juba küpsed ning elujõulised ettevõtted. Täna toetavad Eesti ettevõtted noori sageli teadmiste, materjalide ja tootmisega, kuid kui toode on valmis ning algab tegelikkuses isegi keerulisem etapp ehk turustamine ja ettevõtte arendamine, siis tugi tihti kaob. Enamasti ei jõua Õpilasfirmade loodud tooted ettevõtete sortimenti ega ka pideva koostöö piloteerimiseni. Ühelt poolt on selline ettevaatlikkus mõistetav – tegemist on väikese koguse ja kogenematu tootjaga, teisalt pärsib see noorte enesekindlust ja arengut ning ka ettevõtlikkust laiemalt.
Kui me aga tahame tuua majandusse värsket verd, edendada Eesti ettevõtlust, arendada hakkajaid noori, siis peame ka usaldama nende ideid ja tooteid rohkem. Ka keskmised ja suured ettevõtted võiksid kaaluda koostööd Õpilasfirmadega, kasvõi näiteks firma kingituste soetamiseks. Selle asemel, et osta standardseid bränditud tooteid või tellida Hiinast odavat nänni, võiks eelistada noorte loomingut, sest nende puhul on igal tootel isiklik lugu ja teekond, mis lisab väärtust.
Ettevõtlus ja riigikaitse täiendavad teineteist
Mõju on aga veelgi mitmetahulisem. Õpilasfirmade loomise käigus arenevad oskused, mis on lisaks igapäevaelule väärtuslikud ka riigikaitses, sh nii meeskonnatöö, vastutus, initsiatiiv kui strateegiline mõtlemine. Noored, kes on ettevõtlikud, on sageli sama tegusad ja pühendunud ka kaitsevaldkonnas. Just seetõttu võiks teise sammuna koolides ettevõtlus- ja riigikaitseõpet rohkem lõimida. Elulised ülesanded, mis ühendavad erinevaid teadmisi ja oskusi, on need, mis kinnistavad õpitut ja valmistavad noori ette päriseluks.
Tänavune rekordiline arv Õpilasfirmasid näitab, et ettevõtlikkuse kasv ei ole juhus. Noored tahavad tegutseda, ise otsustada ja vastutada. Tore on näha, et paljud Eesti koolid pakuvad noortele seda võimalust, kuid paraku on endiselt ka koole, kus noorte ettevõtlust ja Õpilasfirmade tegemist ei toetata. Mõnes koolis on küll noortele tagatud Õpilasfirma tegemise võimalus, kuid koolipoolne tugi juhendajatele ei ole piisav.
Seega kolmanda lahendusena kutsun koole üles õpetajaid toetama ja tunnustama. Oluline on mõista, et ettevõtlusõpetus ei saa toimida ilma motiveeritud juhendajata. See tähendab mitte ainult aega ja ressursse, vaid ka koolipoolset tunnustust ja tuge. Kui juhendaja saab oma tööd teha pühendumusega, on tulemuseks noored, kes on valmis iseseisvaks eluks – olgu nad tulevased ettevõtjad, insenerid või kaitseliitlased.
Regulatsioonid pärsivad loovust
Viimaks, noorte ettevõtlust pärsivad sageli ka ranged regulatsioonid, eriti kosmeetika ja toiduvaldkonnas. Eestis on tegu üha kasvava probleemiga, sest kitsendusi tehakse ettevõtluses igalt poolt. Me tahame riigina olla alati kõige paremad, aga mõningaid asju peaks vaatama natuke leebemalt. Kas tõesti on vaja õpilastelt koduköögi raames valmistatud toodetelt nõuda niivõrd suuri regulatsioone? Kosmeetikatoodete puhul on mõistagi arusaadav, et ohutus on oluline, kuid praegu on ka näiteks vannipommide tootmine Õpilasfirmadele väga keeruline – see nõuab mahukat dokumentatsiooni ja testimist.
Siiski ei taha ma öelda, et noorte ettevõtlik vaim on täna täiesti pärsitud, vaid pigem, et püüame leida veelgi rohkem võimalusi neid innustada, toetada ja arendada. Tänased Õpilasfirmad tegutsevad nutikalt ja sihikindlalt. Neil on lugu, idee ja tahe ning just see kombinatsioon teeb neist väärtuslikud tegijad, mitte ainult tulevikus, vaid juba praegu. Paljud noorte loodud tooted võivad olla just need, mis täidavad lüngad meie ühiskonna valmisolekus.
Kui me noori kuulame, neile võimaluse anname ja neid usaldame, sünnivad nende ideedest rohkem kui lihtsalt tooted – sünnivad hoiakud, mis kujundavad meie homset ühiskonda. See on väärtus, mida ei saa mõõta eurodes või müüdud ühikutes, see on investeering tugevamasse ja ettevõtlikumasse Eestisse, aga ka turvalisusse ja riigikaitsesse.